Andmekaitse Inspektsiooni menetlusvaldkonna juht Liisa Ojangu sõnul on üks levinumaid vigu, mida andmete korjamisel tehakse, et kogutakse igaks juhuks hästi palju andmeid. Ta rõhutas, et andmete kogumise ja kasutamise eesmärk peab olema väga põhjalikult määratletud.

- Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) menetlusvaldkonna juht Liisa Ojang
- Foto: Andmekaitse Inspektsioon
Küsimusele, kui hästi on Eesti ettevõtetel isikuandmete töötlemise kasutustingimused tehtud, vastas Liisa Ojang, et kindlasti on neil arenguruumi. “Näiteks e-poes ostu tehes on jõutud poolele teele sellega, mis puudutab linnukeste panemise kohti kasutustingimustega nõustumise ja turunduspakkumiste kohta,” sõnas ta ja lisas, et selleks et ostuteekonna rägastikust lõpuni läbi murda, paneb klient üldjuhul igale poole linnukesed, süüvimata, kuhu ta need linnukesed tegelikult paneb. Selline on Ojangu sõnul paratamtult inimeste ostukäitumise muster e-keskkonnas.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Andmekaitse Inspektsiooni poole pöördumiste arv GDPR-i rikkumise küsimustes on tõusvas trendis. Inimeste mured varieeruvad soovimatutest e-kirjadest jälitavate bännerite ja poolikute ostukorvide teavitusteni.
Alates 1. novembrist 2023 on ettevõtetel veelgi suurem põhjus pöörata erilist tähelepanu GDPRi nõuetele. Jõustub uus karistusseadustiku redaktsioon, mis tähendab, et GDPR-i rikkumise tagajärjed ei piirdu enam pelgalt noomitustega – ees võivad oodata rahatrahvid.
Suurtel sündmuskeskustel on sageli üks ja sama väljakutse: ruumi on küll palju, kuid mitte iga üritus ei vaja korraga tuhandeid ruutmeetreid. Samal ajal soovivad ettevõtted ja korraldajad üha enam paindlikkust – võimalust ühendada konverents, gala, töötoad, meelelahutus ja võrgustumine tervikuks, ilma et peaks kasutama mitut erinevat asukohta. T1 keskuses tegutsev sündmuskeskus T1 Venue on just nendele vajadustele vastanud uuendusega, mis pakub senisest oluliselt rohkem lahendusi.