„Kui hüvitised jäävad liiga väikeseks, võib laimajatel tekkida karistamatuse tunne, samal ajal kui kannatanul ei teki õiglustunnet,“ hoiatab advokaadibüroo RASK advokaat Viviana Vilter.
Foto: Pille-Riin Juhkental
Viimastel aastatel on laimukaasused muutunud järjest aktuaalsemaks, hüvitise keskmine suurus on olemasolevate andmete põhjal vähenenud aga ligi 73%. Arvestades sinna juurde ka elukalliduse tõusu, tähendab see, et kannatanule määratud hüvitis ei kata enam tegelikku kahju, mida laim ja valeväited inimese elule tekitavad.
Agentuuri La Ecwador asutaja ja juht Heily Aavik ning loovjuht Taavi Lehari räägivad saates „Password“, et Eesti ettevõtete ekspordiplaanid ebaõnnestuvad mitte toodete kvaliteedi, vaid brändi ja puudulike turundusmaterjalide tõttu.