Eesti e-kaubandus aeglustub: ostjaid rohkem, ostukorv täitub harvemi
Kuigi e-ostjate hulk on kahe aastaga kasvanud kümnendiku võrra ning veebist ostab juba rohkem kui kolmveerand Eesti elanikest, on langenud ostude sagedus ühe inimese kohta, selgus e-kaubanduse uuringust.
Regulaarsete e-ostjate hulk on Eestis tõusnud 49 protsendini (võrreldes 42 protsendiga 2023. aastal), jäädes alla Euroopa Liidu keskmisele (52%). Samal ajal teeb Eesti regulaarne e-ostja aastas keskmiselt 39 ostu, mis on vähem kui kaks aastat tagasi. Euroopas tervikuna liigub trend vastupidises suunas: keskmine ostude arv on tõusnud 49-ni aastas.
Värskelt avaldatud Euroopa e-kaubanduse raporti kohaselt kasvas Eesti B2C ehk eraisikute poolt ettevõtetest tellitud e-kaubanduse käive eelmisel aastal 18%, ulatudes 6,1 miljardi euroni.
Sotsiaalmeedias ostlemine pole enam vaid noorte pärusmaa – vähemalt iga kolmas 60ndates ja iga kuues 70+ vanuses eestlane teeb seal regulaarselt oste, näitab Adyeni kaubandusuuring.
Aasta lõpu pühadehooaeg paneb kaupmehed proovile – tarbijad otsivad paindlikumaid ostuvõimalusi ning kui kaubandusettevõtted ootustele pädevalt reageerida ei suuda, kaotavad nad lihtsalt kliente, selgus hiljuti läbi viidud uuringust.
Influencer-turundus on viimase kümnendi jooksul muutunud brändide jaoks üheks peamiseks viisiks sihtrühmani jõudmiseks. Samas põhineb suur osa koostöid endiselt lühiajalistel kampaaniatel, mille mõju kaob sageli sama kiiresti kui kampaania ise. Olgu tegu toidu, moe, tehnoloogia või meelelahutusega – koostöö brändide ja mõjuisikute vahel on tänapäeval turundusstrateegiate igapäevane osa.